Helista meile 526 2358 või saada kiri info@askandia.ee
RSS-voog Askandia Partnerid Rss Feed
ObjektTehingu tüüpMaakondLinnLinnaosaHindTubade arvÜldpindKrundi suurus

Mida peaksid teadma üürilepingust

Artikkel on võetud veebilehelt city24.ee (27.10.2011)

Üldjuhul on üürileandja ja üürilevõtja väga hästi kursis sellega, et üürilepingus peab olema fikseeritud kommunaalkulude näidud, objekti seis jne. Vajalik on esitada ka üürilevõtja isikuttõendav dokument.

Järgnevalt toome välja üürilepingu punktid, mis on avalikkusele üldteada, aga tekitavad väga sageli nii üürileandjas kui ka üürilevõtjas küsimusi ja isegi vaidlusi.

Üürilepingu tähtaja lõppemist peab rangelt silmas pidama

Enamlevinud tähtaeg üürilepingus on 1 aasta. Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Kui üürnik jätkab pärast üürilepingu tähtaja möödumist asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist.kohti.

Kui vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingu puhul kumbki lepingupool ei teata vähemalt kaks kuud enne tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, muutub üürileping tähtaja möödumisel tähtajatuks.

Kindlasti tuleks siin olla tähelepanelik, kui ei soovita, et üürnik jääks üüritavale pinnale kauemaks. Võimalike probleemide ennetamiseks tuleks kindlasti teha vastav tahteavaldus kirjalikult, nii et hiljem oleks võimalik tõendada, et üürnik on tahteavalduse kätte saanud.

Kui üürnik ei täida kohustusi üürileandja ees (maksmata üür või kommunaalarved), siis saab üürileandja üürilepingu lõpetada erakorralise ülesütlemisega. Selleks tuleb koostada ülesütlemise avaldus ja toimetada see allkirja vastu üürnikule. Ülesütlemisavalduses peaks olema viidatud kas seadustele või üürilepingus kokkulepitule.

Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi

Soovitav on küsida üürilepingu sõlmimisel tagatisraha. Samas peab silmas pidama, et tagatisraha küsimisel tekivad kohustused raha hoiustamisega. Paljud üürileandjad ei ole hästi kursis, mis kohustused toob endaga kaasa tagatisraha küsimine ja kui palju täpselt võib tagatisraha võtta.

Eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist.

Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha.

Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Kui üürileandja ei ole raha hoiustanud, saab üürnik ise intressi välja arvutada. Intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Lepingusse peab lisama punkti, kui suure võlgnevuse tõttu leping lõppeb

Üürilepingus tuleb täpselt ära märkida, kui suure võlgnevuse tõttu on õigus üürileandjal üürileping lõpetada. Seadus annab alljärgnevad õigused:

§ 316. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine tasumisega viivitamise tõttu
(1) Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui:
1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega;
2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa;
3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa.

(2) Üürileandjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist. Ülesütlemine on tühine, kui üürnikul oli õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist.

Kui üürilepingus on aga kokku lepitud teistes tähtaegades, tuleb viidata lepingus kokkulepitule. Kui üürnik ei reageeri teatisele, siis tuleb pöörduda politsei poole. Kui aga üürnik ei maksa ära üürivõlga, siis saab selle kinni pidada tagatisrahast. Kui tagatisraha ei kata ära võlgu jäädud summat, tuleks pöörduda üürikomisjoni või kohtu poole.

Korterite ja majade puhul võib tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette 3 kuud, kui üürilepingus ei ole sätestatud teisiti. Möbleeritud tubade ja eraldi üüritud parkimisplatside, garaažikohtade ja muu taolise üürimise korral võib tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks kuu.

Üürilepingu soovituslikud punktid

1. Korteri üleandmisel tuleb korterist teha pildid, mis tagavad hiljem korteri seisukorra tõestuse. Samuti tuleks kirja panna põhjalikult kogu korteri sisustus, ka tehnika koos tootjaga, võimalusel lisada väärtus.
2. Elamu sisekorraeeskirjad, kus on sätestatud öörahu kellaajad jm. See on hea võimalus teavitada üürnikku elamus kehtivatest korraldustest.
3. Üürniku kohustused/käitumine korteris tekkinud avarii korral.
4. Üürnike dokumentide koopiad.

Oluline on, et üüritaval korteril on kehtiv kindlustus. Kasulik on kindlustada ka korteris paiknev vara. Kindlustuslepingu sõlmib tavaliselt üürileandja.

Kindlasti annab objekti üürile see isik, kes on tegelikult omanik. Kui üürileandjal on võetud korterile laen pangast, on vaja üürimiseks panga nõusolek.

Üürnikul on võimalus saada sissekirjutus üüritavasse korterisse. Vastav nõusolek tuleb saada üürileandjalt.

Konsulteerige meiega kindlasti enne üürilepingu sõlmimist. Helista meile numbril 526 2358.

Jaga oma sõpradega:
  • Facebook
  • Twitter
  • email
  • LinkedIn
  • RSS